reede, 4. jaanuar 2008

Sinilaup - amatsoonpapagoi



LEVIK

Sinilaup-amatsoonpapagoi looduslik elupaik asub Lõuna-Ameerikas (Brasiilia, Boliivia, Paraguay, Argentina).


KIRJELDUS

Sinilaup-amatsoonpapagoi on keskmiselt 33–38 cm pikk. Suled on peamiselt rohelised (kerge tumerohelise servaga), laup on helesinine. Pealagi on sageli siniste ja valgete sulgedega ning võib-olla ka helekollaste sulgedega, tiival on sageli punased või puna-kollased suled. Värvid võivad varieeruda ja igal linnul on ainulaadne sulestik. Õige toitmise ja hoolitsuse korral võib sinilaup-amatsoonpapagoi elada 40 kuni 80 aasta vanuseks.

SUHTLEMINE

Üldiselt parim kõneleja on Kuldpea-amatsoonpapagoi. Sinilaup-amatsoonpapagoi rääkimisvõime on pärast aafrika hallpapagoid ja kuldpea-amatsoonpapagoid kolmandal kohal. Peale kõnelemise oskavad need linnud sageli ka hästi laulda. Nad ei karda ja võivad sageli esineda võõrastele. Sel põhjusel on neid papagoisid on sageli valitud esinema tsirkuses ja loomaaedades.

HOOL

Amatsoonpapagoid nõuavad teistsugust hoolitsust kui muud lemmikloomad ja kasuks tuleks papagoipidamise kogemus. Mõni isane lind võib-olla täisikka jõudnuna agressiivne. Hädavajalik on linnule järjekindlalt, aga õrnalt selgeks teha, et selline käitumine ei ole lubatud – näiteks võib amatsoonpapagoi õpetada astuma ta ees hoitavale õrrele ja kui nad on üleerutatud, siis käskima tal õrrele astuda. Need linnud nõuavad kindlameelset ja kannatlikku omanikku, kes saab aru nende tujudest. Enne linnu ostmist tuleb põhjalikult uurida nende lindude käitumist ja õpetamist – siis saab tekkida tugev side juba noore linnuga.
Amatsoonpapagoid on vägagi iseseisvad linnud ning kui neil on sobivaid mänguasju ja piisavalt ruumi, saavad nad üksi hakkama enamiku päevast. Linnule võib ehitada ronimispuu, millel on palju õrsi ja mänguasju ning millel saab ronida. Tavaliselt nad igavusest sulgi välja kitkuma ei hakka nagu paljud muud papagoiliigid, aga võivad seda teha, kui neile ei pöörata piisavalt tähelepanu, kui nad on pikka aega väikeses puuris, kui nendega ei suhelda või kui neil ei ole mänguasju. Mida suurem puur, seda parem. Amatsoonpapagoi on üsna aktiivne ja võib liikumispuuduse tõttu muutuda ülekaaluliseks. Magada peavad nad saama igal ööl vähemalt 10 tundi pimedas ja vaikses toas. Kui amatsoonpapagoi ei saa piisavalt magada, võib ta olla väga pahur ja agressiivne.

TOIT

Suurte papagoide toitesegud või graanulid, värske köögivili, veidi puuvilju, idud ja seemned. Kaltsium on väga oluline. MITTE anda peenkruusa ei sellele ega ühelegi muule papagoiliigile.

reede, 14. september 2007

Erispapagoi



LEVIK

Erispapagoi (Eclectus roratus) põline elupaik on Saalomoni saarte, Uus-Guinea, Põhja-Austraalia ja Maluku saarte tihe troopiline vihmamets.


KIRJELDUS

Isane erispapagoi on heleroheline, noka ülaosa on heleoranž ja alaosa must, ning saba- ja tiivasuled on sinised või punased. Emase linnu pea on punane, rind on sinakas kuni lilla ning nokk on must. Tavaliselt on emane erispapagoi palju agressiivsem kui isane.

Erispapagoid on arukad ja nende mängulusti tõttu on neid mõnikord kutsutud sulgedega ahvideks. On lihtne ette kujutada, kui metsikud nad võivad olla, kui neid üldse ei õpetata – see on linnupidaja jaoks lihtsalt põrgu.

Erispapagoi on 35 cm pikk ja võib elada 50–75 aasta vanuseks.

SUHTLEMINE

Peale ilu köidavad erispapagoid ka oma oskustega: nende sõnavara on suur. Peale sõnade ja fraaside ütlemise ja suhtlemise nii inimeste kui lindudega võivad nad ära õppida isegi terve laulu ning seda meeleldi esitada. Erispapagoiga sama oskuslikud rääkijad on ainult aafrika hallpapagoi ja amatsoonpapagoid.

HOOL

Erispapagoil on suur tiivaulatus ja ta puur peaks olema toasuurust ja rahakotti arvestades võimalikult lai, et ta saaks selles tiibu lehvitada. Võimalik on ka pisut väiksem puur, kui lind on päeval inimeste seltsis puurist väljas.

Erispapagoid ei ole eriti energilised linnud ja nad on suhteliselt rahuliku loomuga. Papagoide kohta on nad üpris vaiksed linnud.

Erispapagoi võib hakata sulgi välja kitkuma. Sulgede heas korras hoidmiseks on vaja HEAD toitu ja aeg-ajalt pihustada lindu puhta veega. Erispapagoi on väga tundlik ümbruse suhtes. Iga muutus igapäevases tegevuses, puuri viimine teise kohta, uus lind või inimene võib kõik põhjustada teie linnule stressi ning ta võib hakata sulgi välja kitkuma.

TOIT

Erispapagoi toidus peab olema piisavalt vitamiine. Nende seedekulgla on pikk ja nende toit peab olema kiudainerikas. Nende toidulauale kuuluvad spetsiaalsed suurte papagoide toidusegud, seemned, mangod, viigimarjad, guajaav, banaanid, melon, virsikud, viinamarjad, tsitrusviljad, pirnid ja õunad.

Kollatutt kakaduu



LEVIK

Kollatutt kakaduu elupaik on Austraalias. Nad asuvad põhjapoolsel ja idapoolsel maismaal ja Tasmaanias. Nende populaarsus puurilinnuna on samuti suurenenud. Kollatutt kakaduu on rajanud elupaigaks ümber inimeste asukohtade. Linnud jäävad samale alale kogu aasta ringi. Liik on samuti tuntud Uus-Guineas ja Aru Saarel.

KIRJELDUS

Kollatutt kakaduu on suur valge papagoi, 45cm - 50cm pikk. Tal on tume hallikas-must nokk, kollane peahari ja kollane on ka tiiva alumine pool. Sugupooled on sarnased, kuigi emasel võib olla punakas-pruun silm (isasel tume pruun silm). Nad on suhteliselt lärmakad ja väga valju häälega. Noor kollatutt kakaduu sarnaneb täiskasvanud linnule. Kollatutt kakaduu on sarnane kolmandale liigile corellale kes elab samuti Austraalias. Corella on väiksem ja puudub prominentne kollane peahari. Kollatutt kakaduu võib elada vangistuses kuni 80 aastani.

HOOL

Kollatutt kakaduud on väga aktiivsed linnud ja vajavad suuremat tuba mängimiseks ja harjutuste tegemiseks. Nad armastavad lehvitada oma tiibu, eriti siis kui vees kümblevad. Nad võivad samuti olla VÄGA valjud! Nende kisendamine on rohkem läbilõikavam kui maluku või moluccan kakaduudel ja kui nad kunagi hakkavad "viisi kordama" võid leida ennast mõtisklemast "kakaduu hautise peale". Ja mis puutub mängimisse - ole kindel, et oled varustanud oma kollatutt kakaduule palju väljakutsuvaid mänguasju. Nad naudivad puslesi ja mänguasju mida saab lammutada, nii et sa võid need hiljem ära visata. Samuti peab olema varustatud oma kakaduule palju puu oksi, et ta närida saaks - närimine on kakaduudele väga vajalik ja see on neile ka nagu hobi. Kui sa oled langetanud otsuse elada koos kollatutt kakaduuga, ole valmis suureks tusaks, arukas oleks kasutada ka kõrvatroppe ning suurim rõõm, et sa võid ette kujutada - nad on tõesti "ainulaadsed " linnud.

TOIT

Kollatutt kakaduu normaalne toit koosneb marjadest, kvaliteetsetest seemne segudest, paljudest puu- ja juurviljadest.

neljapäev, 13. september 2007

Maluku kakaduu



LEVIK

Maluku kakaduu, Cacatua album (samuti tuntud kui Valge Kakaduu) elupaiga saared on Halmahera, Bacan, Ternate, Tidore, Kasiruta ja Mandiole Põhja Maluku ning Indoneesia.

KIRJELDUS

Maluku kakaduu on keskmise suurusega kuni 46 cm pikk. Esma pilguna paistab nagu valge papagoi koos pruuni või sinise silmaga ja tume halli nokaga. Neil on suur peahari, mis on poolringikujulise kujundiga (sarnane vihmavarjule ja seeläbi ka nimi). Peahari on normaalselt kaldus. Tiiva ja saba alumine pool on kahvatu kollane või sidruni värvi, mis paistab välja kui nad lendavad. Isasel maluku kakaduul tavaliselt on suurem pea ja suurem nokk kui emasel. Maluku kakaduu võib elada kuni 80 aasta vanuseks.

SUHTLEMINE

Maluku kakaduu võib vestelda. Kuigi mõnel võib-olla sõnavara 50-100 sõna, üldiselt nad ei ole kõige paremad kõnelejad nagu amazonased või hall papagoid. Nad on head trikkide õppijad. Üldiselt maluku kakaduu on arukas, sotsiaalne, sõbraliku loomusega , aktiivne, akrobaatiline ja väga südamlik ning on suurepärane kaaslane.

HOOL

Maluku kakaduu võib olla väga valju häälega. Neil on väga tugev hääl ja ei sobi teda pidada korteris. Neil on ka tugev nokk ja võivad hävitada mis tahes ajal kõikke asju. Tuleb varustada neile suure, ruumika puuri kus nad võivad ronida selle ümber ja teha harjutusi. Maluku kakaduu peaks olema osa perekonnast ja nende puur peaks ka olema kohas kus nad võivad näha pere tegevust ja kus mööduvad kõrvalt, et tervitada . Nad vajavad samuti ka puurist väljas käimist iga päev, peab saama tähelepanu, harjutada ja muutusi keskkonnas. Neil peaks olema mänguasjad ja ka midagi närimiseks. Maluku kakaduu on üks liik kes kaldub sulgi noppima, põhjuseks on üksildus ja tüdimus. Oma maluku kakaduud ei peaks võtma liiga kergelt. Nad nõuavad hoolt, tähelepanu ja palju ruumi. Nende hoidmine võib minna küllaldki kulukaks. Aga kui sa suudad anda kõik nende vajadused, võid saada autasuks palju armastust, kiindumust, meelelahutust ja lõbu.

TOIT

Maluku kakaduu toidulauda kuuluvad kvaliteetsed seemned, roheline uba, hernes, kirsid, porgand, spargelkapsas, vili, viinamarjad, õunad (v.a. seemned), apelsin, pirn, melon jne. Puuviljade toitmise juures tuleb kindlasti eemaldada seemned, sest need sisaldavad teatud mürkaineid mis on linnu tervisele kahjulikud.

neljapäev, 31. mai 2007

Aafrika hall papagoi



LEVIK

Aafrika hall papagoi on pärit suurelt alalt Kesk- Aafrikast. Neid on kahte liiki: kongo aafrika hall ja timneh aafrika all. Aafrika hall võib elada 50-70 aastaseks.

KIRJELDUS

Kongo aafrika hall papagoi on suurem ja keskmine hall lind. Silma ümbrus on paljas valge nahk. PUHAS must nokk ja hele punane saba on viimane lihv sellel papagoil. Timneh aafrika hall papagoi on suuruselt väiksem ja tume hall lind. Silma ümbrus on paljas valge nahk ja tume maroon saba. Beebi papagoil on silmade värvus umbes 6 kuu vanuselt tume hallist sinisteni, kui nad jõuavad aastaseks, siis nende silmad on kahvatu halli värvusega. 1.5 kuni 2 aastaselt on nende silmad kahvatu õlekõrre värvusega ja lõpuks kui nad on jõudnud 3-4 aasta vanuseks siis neil on hele kollased silmad. See on üks tee kuidas saab määrata kui vana võib lind olla. Aafrika Hall tavaliselt jõuab täisikka 4-5 aasta vanuselt.

SUHTLEMINE

Enamik aafrika hall papagoidel on anne kõnelda. Nad võivad peaaegu igat heli jäljendada teie kodus. Kuigi enamik ei pruugi mitte kõnelda kuni aasta vanusena, on palju juhtumeid kus nad hakkavad rääkima ka varem. Mõni aafrika hall võib ka rääkimist alustada kuni 2 aastaselt, iialgi mitte alla andma, vaid lootma! Nad võivad ära õppida üle 2000 sõna.

HOOL

Aafrika hall papagoid nõuavad kõvasti isiklikku tähelepanu. Iga päev peaks neid laskma puurist välja vähemalt kolm tundi ja 45 minut füüsiline vastastikune toime on vähim tähelepanu nõutav pikaks ajaks vaimse tervisena. Aafrika hall – eriti kongo aafrika hall – on küllaldki häbelik võõraste ümber ja kaldub olema vaid koos oma peamise hoidjaga. Aafrika hall nõuab palju mänguasju, et hoida neid tüdinemast samal ajal kui nende puur on piiratud. Need mänguasjad peaksid olema pöörlevad ja lülitada välja regulaarselt et ülal pidada linnu huvi. Puur peab olema piisavalt suur, et linnu tiiva siruulatus ei puudutaks puuri külge, pea ja saba ei puudutaks puuri lage ja põhja.

TOIT

Toidulauale kuuluvad kvaliteetsed seemne segud, köögiviljad, puuviljad, maapähkel.

Senegal papagoi



LEVIK

Senegali papagoi elab metsikuna suures ulatuses üle kogu lääne Aafrika. Nende toidulauale kuuluvad viljad, seemned ja õied, seega on nad sealsete farmide nuhtluseks.

KIRJELDUS

Senegali papagoi on karja- liik. Häälitsemine: lõgin, vilistamine ja prääksatus. Senegal papagoi elab metsikuna keskmiselt umbkaudu 25-30 aastaseks ja vangistuses kuni 50 aastaseks. Nad kasvavad 23 cm pikaks. Neil on suhteliselt suur pea ja nokk nende üld- suurusest ja lühike saba. Täiskasvanud lindudel on süsi hall pea, hall nokk, kollased silmad, roheline kukal ja kurk ning kollane alaosa. Kollane ja roheline ala on senegali papagoil esi- plank V-kujutist sarnanev kollane vest kandub üle roheliseks. Noorel linnul on tume hall või peaaegu mustad silmad.

SUGU

Senegal papagoi sugu on väliselt suhteliselt raske määrata. Kuid seal on mõni erinevus mille abil võib määrata sugu ainult täisealisel linnul:
* V-kujutisena vest on tavaliselt pikem emasel; emase roheline ala pikeneb alla üle rinna jalgade vahele, samal ajal kui isasel rohelise ala lõpp on pooleldi alla rinna.
* Emase nokk ja pea on üldiselt väiksem ja kitsam kui isasel.
* Saba-alused varjatud suled (lühikesed suled peamiste saba sulgede all) on üldiselt enamasti kollased isasel ja üldiselt enamasti rohelised emasel.
* Isane on enamasti, aga mitte alati, suurem ja raskem kui emane lind.

HOOL

Senegal papagoi on väga hea lemmikloom. Nad võivad olla keskmise mõõduga papagoi puuris. Nad ei ole liiga lärmakad ja võivad õppida ka vestlema ning imiteerima helisi nagu kriiksatusi, mikrolaineahi, telefoni helinad jne. Neid peab laskma puurist väljas käima ja nendega tegelema, kuna senegal papagoile meeldib olla tähelepanu keskpunktis.

TOIT

Hea kvaliteetne SEEMNE segu: päevalille seemned, maa pähkel, kaer, hernes, mais jpt. VILJAD nagu õun, pirn, apelsin, banaan. VALIK köögivilju nagu toores porgand, kaalikas, kapsas, rooskapsas, spargelkapsas ja ka kurk.

neljapäev, 24. mai 2007

Sinine & kuld aara


LEVIK

Sinine & kuld aara on pärit laiast piirkonnast Lõuna Ameerikas, peaaegu kogu põhjapoolne kontinent. Nad on peamiselt metsa ja vihmametsa linnud. Sageli kogunevad laias laastus karjana.

KIRJELDUS

Sinine & kuld on suur lind, aga mitte väga suur nagu scarlet, greenwing või hyacinth aara. Tunnus aara näo- naha paik on söövitatud kõrval allpool silma kolm mustade sulgedega jooksvat peent rida , mis on ilus ja ilmekas valkjas roheline või hall. Allpool nokk on väike must pudipõll või "habe", samal ajal kui rind ja vats on puhas kuld.

HOOL

Sinine & kuld aara beebist võib teha sensatsioonilise lemmiklooma. Nad on mänguhimulised, üleannetud, üsna arukad ja sageli väga armastav. Siiski meeldib kõikidele aaradele. Inimesed tahavad aarat pidada kuid see on pikk ja raske oluline otsus. Sinine & kuld aara nõuab suurt pühendumust, aega ja energiat ning nõuavad kõvasti tähelepanu ja interaktiivsust. Üldiselt see liik ei ole sobiv nagu "esimese korra" lind.
Suur aara vajab kogenud ja enesekindlat hoidmist. Paljud inimesed on aarad kõrvale heitnud. Nende võimas nokk ei ole üldse mitte tähtsusetu mängus ja nad võivad tekitada mõnda kahju, nende lindude loomulik kalduvus on närida ja hävitada asju. Aarad ja väiksed lapsed võivad olla koos, kuigi mitmeid kordi see lind võib olema rohkem riskantne sellises olukorras. Aara võib väga tõsiselt vigastada ka teisi lemmikloomi. Enamikest asjaoludest, väiksemad linnud nagu viirpapagoid ja nümfkakaduud pole soovitav pidada aaraga koos.
Neil peaks olema majas suur puur kus saab mängida ja teiseks peab ennetama tüdimust. Kui aarat sulgeda puuri ja soovid, et teie lind on õnnelik peab olema sel juhul alati värske toit ja ka mänguasjad.Vabaõhu- mängu ala on eriliselt kutsuv teie aarale. Tavaline päikesepaiste ja väljas ka mänguajad siis on teie lemmiklind terve ja õnnelik. Ideaalselt lemmik papagoile saab panna mitu ala ümber maja kus ta võib olla asjaga kursis oma lemmik inimestega samal ajal kui nad lähevad kuhugi oma tegevustega. Sinine & kuld aara armastab mitte midagi paremat kui olla koos oma perekonnaliikmetega.
Terve sinine & kuld aara võib elada vanemaks kui 70 aastaseks. Enne ostu tegemist peaks mõtlema, et see lind saab omanikule eluaegseks kaaslaseks. Tuleks teha mõningaid uuringuid hoolduse ja koolituse kohta. Sinine & kuld aarad on väga arukad linnud ja võivad isegi õppida mõningaid trikke. Neil on väga tundlik hingamis- süsteem, kõik igasugused puhastus vahendid, lõhna küünal ja aerosooli pihustada, kõik see võib olla surmav teie linnule. Tuleks eemaldada või mitte kasutada neid.

TOIT

Sinine & kuld aarad söövad vilja, pähkleid, seemneid, salatit, porgand, kabatšokki, herneid, apelsini, banaani, õuna, giivit, aprikoosi jpm. Puuviljade toitmise juures tuleb kindlasti eemaldada seemned, sest need sisaldavad teatud mürkaineid mis on linnu tervisele kahjulikud.