Erispapagoi

LEVIK

Erispapagoi (Eclectus roratus) põline elupaik on Saalomoni saarte, Uus-Guinea, Põhja-Austraalia ja Maluku saarte tihe troopiline vihmamets.


KIRJELDUS

Isane erispapagoi on heleroheline, noka ülaosa on heleoranž ja alaosa must, ning saba- ja tiivasuled on sinised või punased. Emase linnu pea on punane, rind on sinakas kuni lilla ning nokk on must. Tavaliselt on emane erispapagoi palju agressiivsem kui isane.

Erispapagoid on arukad ja nende mängulusti tõttu on neid mõnikord kutsutud sulgedega ahvideks. On lihtne ette kujutada, kui metsikud nad võivad olla, kui neid üldse ei õpetata – see on linnupidaja jaoks lihtsalt põrgu.

Erispapagoi on 35 cm pikk ja võib elada 50–75 aasta vanuseks.

SUHTLEMINE

Peale ilu köidavad erispapagoid ka oma oskustega: nende sõnavara on suur. Peale sõnade ja fraaside ütlemise ja suhtlemise nii inimeste kui lindudega võivad nad ära õppida isegi terve laulu ning seda meeleldi esitada. Erispapagoiga sama oskuslikud rääkijad on ainult aafrika hallpapagoi ja amatsoonpapagoid.

HOOL

Erispapagoil on suur tiivaulatus ja ta puur peaks olema toasuurust ja rahakotti arvestades võimalikult lai, et ta saaks selles tiibu lehvitada. Võimalik on ka pisut väiksem puur, kui lind on päeval inimeste seltsis puurist väljas.

Erispapagoid ei ole eriti energilised linnud ja nad on suhteliselt rahuliku loomuga. Papagoide kohta on nad üpris vaiksed linnud.

Erispapagoi võib hakata sulgi välja kitkuma. Sulgede heas korras hoidmiseks on vaja HEAD toitu ja aeg-ajalt pihustada lindu puhta veega. Erispapagoi on väga tundlik ümbruse suhtes. Iga muutus igapäevases tegevuses, puuri viimine teise kohta, uus lind või inimene võib kõik põhjustada teie linnule stressi ning ta võib hakata sulgi välja kitkuma.

TOIT

Erispapagoi toidus peab olema piisavalt vitamiine. Nende seedekulgla on pikk ja nende toit peab olema kiudainerikas. Nende toidulauale kuuluvad spetsiaalsed suurte papagoide toidusegud, seemned, mangod, viigimarjad, guajaav, banaanid, melon, virsikud, viinamarjad, tsitrusviljad, pirnid ja õunad.

Kollatutt kakaduu

LEVIK

Kollatutt kakaduu elupaik on Austraalias. Nad asuvad põhjapoolsel ja idapoolsel maismaal ja Tasmaanias. Nende populaarsus puurilinnuna on samuti suurenenud. Kollatutt kakaduu on rajanud elupaigaks ümber inimeste asukohtade. Linnud jäävad samale alale kogu aasta ringi. Liik on samuti tuntud Uus-Guineas ja Aru Saarel.

KIRJELDUS

Kollatutt kakaduu on suur valge papagoi, 45cm - 50cm pikk. Tal on tume hallikas-must nokk, kollane peahari ja kollane on ka tiiva alumine pool. Sugupooled on sarnased, kuigi emasel võib olla punakas-pruun silm (isasel tume pruun silm). Nad on suhteliselt lärmakad ja väga valju häälega. Noor kollatutt kakaduu sarnaneb täiskasvanud linnule. Kollatutt kakaduu on sarnane kolmandale liigile corellale kes elab samuti Austraalias. Corella on väiksem ja puudub prominentne kollane peahari. Kollatutt kakaduu võib elada vangistuses kuni 80 aastani.

HOOL

Kollatutt kakaduud on väga aktiivsed linnud ja vajavad suuremat tuba mängimiseks ja harjutuste tegemiseks. Nad armastavad lehvitada oma tiibu, eriti siis kui vees kümblevad. Nad võivad samuti olla VÄGA valjud! Nende kisendamine on rohkem läbilõikavam kui maluku või moluccan kakaduudel ja kui nad kunagi hakkavad "viisi kordama" võid leida ennast mõtisklemast "kakaduu hautise peale". Ja mis puutub mängimisse - ole kindel, et oled varustanud oma kollatutt kakaduule palju väljakutsuvaid mänguasju. Nad naudivad puslesi ja mänguasju mida saab lammutada, nii et sa võid need hiljem ära visata. Samuti peab olema varustatud oma kakaduule palju puu oksi, et ta närida saaks - närimine on kakaduudele väga vajalik ja see on neile ka nagu hobi. Kui sa oled langetanud otsuse elada koos kollatutt kakaduuga, ole valmis suureks tusaks, arukas oleks kasutada ka kõrvatroppe ning suurim rõõm, et sa võid ette kujutada - nad on tõesti "ainulaadsed " linnud.

TOIT

Kollatutt kakaduu normaalne toit koosneb marjadest, kvaliteetsetest seemne segudest, paljudest puu- ja juurviljadest.

Maluku kakaduu

LEVIK

Maluku kakaduu, Cacatua album (samuti tuntud kui Valge Kakaduu) elupaiga saared on Halmahera, Bacan, Ternate, Tidore, Kasiruta ja Mandiole Põhja Maluku ning Indoneesia.

KIRJELDUS

Maluku kakaduu on keskmise suurusega kuni 46 cm pikk. Esma pilguna paistab nagu valge papagoi koos pruuni või sinise silmaga ja tume halli nokaga. Neil on suur peahari, mis on poolringikujulise kujundiga (sarnane vihmavarjule ja seeläbi ka nimi). Peahari on normaalselt kaldus. Tiiva ja saba alumine pool on kahvatu kollane või sidruni värvi, mis paistab välja kui nad lendavad. Isasel maluku kakaduul tavaliselt on suurem pea ja suurem nokk kui emasel. Maluku kakaduu võib elada kuni 80 aasta vanuseks.

SUHTLEMINE

Maluku kakaduu võib vestelda. Kuigi mõnel võib-olla sõnavara 50-100 sõna, üldiselt nad ei ole kõige paremad kõnelejad nagu amazonased või hall papagoid. Nad on head trikkide õppijad. Üldiselt maluku kakaduu on arukas, sotsiaalne, sõbraliku loomusega , aktiivne, akrobaatiline ja väga südamlik ning on suurepärane kaaslane.

HOOL

Maluku kakaduu võib olla väga valju häälega. Neil on väga tugev hääl ja ei sobi teda pidada korteris. Neil on ka tugev nokk ja võivad hävitada mis tahes ajal kõikke asju. Tuleb varustada neile suure, ruumika puuri kus nad võivad ronida selle ümber ja teha harjutusi. Maluku kakaduu peaks olema osa perekonnast ja nende puur peaks ka olema kohas kus nad võivad näha pere tegevust ja kus mööduvad kõrvalt, et tervitada . Nad vajavad samuti ka puurist väljas käimist iga päev, peab saama tähelepanu, harjutada ja muutusi keskkonnas. Neil peaks olema mänguasjad ja ka midagi närimiseks. Maluku kakaduu on üks liik kes kaldub sulgi noppima, põhjuseks on üksildus ja tüdimus. Oma maluku kakaduud ei peaks võtma liiga kergelt. Nad nõuavad hoolt, tähelepanu ja palju ruumi. Nende hoidmine võib minna küllaldki kulukaks. Aga kui sa suudad anda kõik nende vajadused, võid saada autasuks palju armastust, kiindumust, meelelahutust ja lõbu.

TOIT

Maluku kakaduu toidulauda kuuluvad kvaliteetsed seemned, roheline uba, hernes, kirsid, porgand, spargelkapsas, vili, viinamarjad, õunad (v.a. seemned), apelsin, pirn, melon jne. Puuviljade toitmise juures tuleb kindlasti eemaldada seemned, sest need sisaldavad teatud mürkaineid mis on linnu tervisele kahjulikud.